Lennud

Ta oksendas verd
ja sellest sündis maailm
mandrid ja mered
väikeste inimeste hõimud

Terved tsivilisatsioonide konglomeraadid
pandeemilised tragöödialained;
Mida kõike võib sisaldada
see verest ilm!

* * *

Aga kunagi nägin
ma teisi maailmu
suuri puid, mis olid
teistsugused
ja teistsuguseid
tumesiniseid õhtutaevaid
mis olid ilusad
ning kus lendasid alalõpmata
kõik, kellel olid
tiivad
ja kõigil olid tiivad
ma olen seal vist
kunagi olnud
ning mu ainumas lootus
on jõuda sinna tagasi
ma ei tea sedagi
kas ma jääksin sinna
aga ma ei mõtle praegu sellele
Irdilmas on palju soppe
kõik neist on kaunid
või ohtlikud
või mõlemat
ning viimaks käin ma nad
kõik läbi
Lähimad neist
on Unemägede jalamil
ja kaugemaid pole
veel keegi näinud
Seal elavad kummalised inimesed
Neil on kõrvadeks laulud
ja sõrmedeks teod
Aga elektrit neil pole
See-eest on neil muinasjutud
ja tähes seitse taevasõela

Talveöö on püha aeg
pime ja vaikne ja sosinaid täis
keegi laseb nad lendu
ma aiman neid, kuid ei tea
kes on see tasane lausuja
Ma ei mõista sõnu ega tähti
milles nad öeldud on
Nõnda vihisevad nad must mööda
ja ma luban nii
Talveöö on salasusi täis
ja maailma loojaid
Suuremaid ja väiksemaid
Naermas hääletut salalikku naeru
Pea alaspidi nad ripuvad laes
ja lendavad pealpool neid pilvi
Siis hülgan minagi keha
ja pea ees sukeldun endasse
Mikrokosmosesse
kust uks viib kuhugi mujale.
välja?