Me väljamõeldud sõiduk kogub aina kiirust juurde
Hetk veel ja juba lendab ta kui mõte üle maa
Meil pole mingit soovi panustada ellu suurde
See tunduks ajaraisk ja sestap sõitkem minema
Me selja taga taevas nõrgub päikse enda verest
Ja silme ees on tumesügav salaline öö
On ausalt öeldes ammu küllalt saanud päeva särast
Siis läheme ning maha jäägu kodu, mäng ja töö
On ununenud möödunu ning loeb vaid nüüd ja praegu
Öö lõppu õnneks kunagi me pelgama ei pea
Ei eales enam meenuta me vanu halbu aegu
Ka tulevik jääb tulemata, seda raudselt tean
0 arvamist :
Post a Comment