Pärast aegade voolu

Keegi on oma päeva- ja ööraamatu vahepeal unarusse jätnud, jah? Olen maailmas ringi tormanud ja teinud sada asja korraga ja üle ühe. Sirutanud tiivad ning lennanud, ikka üles, et päike mind tuhaks kõrvetaks ja tuul laiali laotaks.

Niikaua, kuni mul pole hetkel millestki targemast kirjutada (aga kas on kunagi üleüldse olnud?), pakun kuulamiseks hoopis oma uut imetlusobjekti: