Unelendaja

Nälg, taud ja saluudid

Läheme

 Veel tagasivaateid 2014. aastale. 11. juulil käisime Anželika ja Kristjaniga Võru Romantikafestivalil "Elujõud" omaloominguliste laulude võistlusel, mille jaoks olin kirjutanud laulu "Läheme". Kui võimalik, läheks uuel aastal taas.



Läheme, läheme
Tee on meil lahti
Tee on meil sillutet unedega
Väreldes tuule käes
Leek neelab tahti
küünlal, mis näitab teed Muredemaalt

Mäletad tunnet?
Tunnet, mis valdas, kui esmalt
silmapiiri sa silmasid
Kus sinavad kaugused algasid
Ühte voolas tuhandeid ilmasid

Läheme vähe veel
enne kui viivuks
puhkama peatume Linnutee all
Kauaks ei jää, sest et kisub kui tiivust
edasi tõttama tuli eemal

Kes on see võõras?
Unes või ilmsi ta liigub?
Virvasädet ta kiigutab
Öövaikuses tähisel niidul ta
käib, ent ei kuhugi kiirusta
Ei kuhugi kiirusta ta
Ei kiirusta ta

Kogunud julgust
ta kannule jõudsime pea
Küsind, kas kohale jõuda loodab eal,
ta vastas nii:

Rändude igatsus ärgitab minema mind
Nii nagu teidki, hinges hõõgumas ind

Sest seni, kui Ehatäht valgustab hõbedast rada, ma käin seda mööda
Ka juhul, kui silmist pimedaks jään – ma tunnen teed
Me kõikide rändude suunad on palistet Linnutee kirjatud vööga
Nii lausus ja kadus ta kui tulekeel

1 arvamist :

See oli hea. Jaa. Mulle meeldis.
(Ja ei, blogger, ma ei ole robot.)