Eile sain teada, et isand Reinuvader Rebane, kelle olin vahepeal juba mõttes maha kandnud (sügisel lasid jahimehed siinkandis 5 tükki teisi maha), on veel elu juures. Esiteks viitasid sellele jäljeread õues lumel, mis olid kassi omadest suuremad. Teiseks nägin ma auväärset isandat ka oma ihusilmaga, nimelt siis, kui rehelakka läksin. Sest just nimelt sinna oli Reinuvader ennast sisse seadnud ning tundis end nähtavasti nagu omas kodus, sest selleks see ju saanud oligi. Mind polnud ta külla kutsunud ning tundis sellepärast kerget nördimust.
Aga mis, peaasi, et loom elab.
Unelendaja
Nälg, taud ja saluudid
Subscribe to:
Post Comments
(
Atom
)
0 arvamist :
Post a Comment