Muusikamaailm #1 Karjala rokk - Santtu Karhu ja Talvisovat

Mulle meeldib muusika. Õnneks pole ma ainus; terve maailm on täis suurepäraseid muusikuid, kes valavad jumalikku inspiratsiooni helide mängu. On suur rõõm otsida ja leida eri maanurkadest ägedaid lugusid. Seepärast mõtlesin ma, et miks mitte seda kõike veidi süsteemsemalt teha. Eile sooja kevadpäikese paistel tänaval jalutades tekkis konkreetne plaan - miks mitte postitada siia blogisse terve aasta jooksul iga päeva kohta üks tore laul, aga nõnda, et iga lugu oleks esitatud erinevas keeles. Ega ma just alati ei pruugi netti sattuda, aga samas saab ju lugusid ka ette või järele postitada. Eks näis, kuidas minema hakkab, igatahes on see hea võimalus paljude uute esitajate ja lugude leidmiseks, mille suurepärasusest meil veel aimugi pole. Ning ühtlasi saan tunda jagamisrõõmu.

Mõni aeg tagasi postitasin siia uputaja-blogisse meeldivaid leide soome-ugrikeelsetest muusikamaailmadest ning sestap ongi paslik selle teemaga uut sarja alustada. Olge lahked - teie ees on Karjala rokkar Santtu Karhu ja tema bänd Talvisovat!



Venemaal Karjala Vabariigi pealinnas Petroskois juba 1990. aastatest alates tegutsenud punt on haruldane nähtus, kuna laulab aunusekarjala ehk livvi keeles. Karjala keel nimelt jaguneb kolmeks peamiseks murdeks või keeleks (kuidas keegi arvab). Need on päris- ehk vienakarjala keel, livvi ehk aunusekarjala keel ning lüüdi keel. Kõik nad on päris ohustatud - karjala keel(-ed) on tänapäeval üks kiiremini kahaneva kõnelejaskonnaga soome-ugri keeli. Täpsed andmed puuduvad, kuid hinnanguliselt on livvi keele kõnelejaid kuskil 14 000-25 000 inimese vahel. Ajalooliselt on seda räägitud praeguse Karjala Vabariigi lõunaosa külades, aga tänapäeval elab suur osa karjalasi ka linnades. Nende seas on kodanik Aleksander Medvedev, muusikunimega Santtu Karhu, kes viljeleb peamiselt folgimõjulist rokkmuusikat, mängib mitmeid erinevaid pille ja, nagu ma aru sain, siis kirjutab mõnikord ka ise laulusõnu. Mees nagu orkester.

Leidsin Santtust ka lühikese dokumentaalfilmi, kus ta räägib oma elust ja muusikast, aga samuti keelest, mille elushoidmisega ta muusika abiga tegeleb. Juttu tuleb ka Karjala ajaloost ja tänapäevast. Taustaks veidi kulunud ilmega külad ja kriimulised nõukogude miljööga linnapildid. Aga kui rokenroll ei õitse sellistes tingimustes, siis kus veel?