Sel nädalal teatas Eesti sõltumatu instituut BI, et viimaks on päevavalgele tulnud dokumendid, mis annavad tunnistust suurest inimsusvastasest kuriteost 2008. aasta augustil Võrumaal. Kuna juhtunu üksikasjad on veel paljus lahtised ning uurimine alles käib, siis ei saa juurdluse huvides välja tuua täpsemat kohta ja aega, samuti juhtunust osalejate nimesid, niivõrd, kui see hetkel teada on.
Nimelt leidis selle aasta suvel aset rühma noorte inimeste kogunemine Kagu-Eesti maalilise looduse rüpes. Praeguste andmete põhjal on alust uskuda, et tegemist oli mingisuguse ekstremistlike sektantide kommuuni asutamise katsega. Sellele viitavad pealtnägijate ja ellujäänute tunnistused, mida hoitakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (Hurda ja Eiseni kogud), samuti hilisem kuriteopaiga inspekteerimine. Umbes kümmekond sektanti elasid paari nädala jooksul äärmiselt askeetlikes tingimustes, olles pesemata-kasimata, tarbides mürgiseid metanüül-, etanüül- ja heksanüülühendeid, teostades võikaid riitusi ning hoides tervet rajooni nende saatuslike päevade jooksul hirmu all.
Nagu on kirjas ühe sellest võikast tragikoomikast osavõtja isiklikust päevikus, oli rühmituse kaugemaks eesmärgiks muutuda inimesest kõrgemal vaimsel tasemel olevaks üliolendiks, kes suudaks mõttes reisida universumi avarustes ja kuulata kosmilist harmooniat. Tsiteerigem: ,,Kallis päevik! Oleme nüüd juba kolmandat päeva siin kaunis Q**** alevis ja kohalikud inimesed paistavad väga sõbralikud ja toredad olevat. Kõik on nii tore ja me mängime palli, keksu ja kulli. Käime iga päev ujumas ja võtame päikest. Ja naeratame nüüd üksteisele palju sagedamini kui talvel linnas. Oo päevik, kas Sa tead, kui hästi mõjub kõigile see maaelu, siin on liblikad ja loodus ja kaugelt nägime lehma! Keegi siin ei nuta ega ütle halba sõna [...]" Nende kaunite soovide teostamiseks kasutas sekt aga sootuks karmimaid ja ehmatavaid võtteid. Nimelt, järgides oma pühakspeetavat kirjutist ,,Mõmmi aabits", toimus kesköistel riitustel ohjeldamatu suguelu, uimastavate ainete üledoseerimine ning - mis kõige jubedam - vereohvri toomine ühele suurele fall
osekujulisele puust ebajumalakujule. Viimase käigus kaotas elu mitu rühmituse liiget, kes pidid sellega saavutama kohese karmaülese seisundi. Nende moonutatud surnukehad leiti alles eelmisel nädalal ühe sektiga seotud isiku korteri läbiotsimisel. Ühte surnukeha hoiti lauajala all, et see ei kõiguks, teiste kahe alalõualuud olid esikus riidenagide eest.
Reedel ilmunud raportis on mainitud, et praeguseks elusolevatest rühmituse liikmetest varjab üks ennast suure tõenäosusega kuskil Leedus, suurem jagu neist on aga tabatud või ,,põhimõtteliselt käes". Lisaks ohvritele enda seast hakkas sekt öö varjus röövima ka väikeseid lapsi ja koduloomi, samuti hoiti vangis kolme klassiekskursioonil keskkoolineidu. Viimastest üks on hetkel kõnevõimeline (kuid keeldub tunnistustest), teised viibivad jätkuvalt psühhiaatriahaigla intensiivraviosakonnas.
Hoolimata peaaegu pidevatest riitustest tundus ka sektantidele endile, et nende püüdlused jäävad kesiseks. Vaimsete üliolendite harmoonilise seisundi asemel pidid nad kannatama pohmelli, deliiriumit, tripperit ja erinevaid parasiite. Selles seisundis ütles nii mõnegi algselt intelligentse ja tulevikuga noore mõistus üles ning üks neist lõi endal transiseisundis (mis väljendus kuradite nägemises) kirvega käe maha. Hüsteeriahood vaheldusid morbiidsete letargiaseisunditega, paar osalist kaotasid praktiliselt kõik inimliku ning põgenesid laagrist neljakäpakil. Kõik Eesti jäägrikompaniid püüavad endiselt neid tabada, kuid arvatavasti on ühel neist, kunagi väga lootustandval medievistil, õnnestunud ujuda Ruhnule, kus igasugused tabamislootused on nullilähedased.
Sekti ,,suvepäevade" kulminatsiooniks pidi kujunema ühine elusast peast matmine, mille jaoks jõutigi kaevata kohalikule mäele sügav auk. Internatsionaalsete operatiivtöötajate ühise jõupingutuse viljana õnnestus see avantürism juba eos nurjata. Eelmainitud päevikust võime taas lugeda: ,,Me saame olema justnagu endiste aegade vägevad sõdalased, kes lahingus langenutena ühiselt maeti ja kes nüüd oma astraalkehades galaktikate vahel lendavad ja Päikeste teekonda valvavad. Ühishaud on meie lävepakuks uude, peenmateerilisse maailma. Oo päevik, kuidas ootan sedasinast tundi!"
Võime päeviku kirjutaja kohta öelda vaid niipalju et tegemist on prominentse India autode kollektsiooni omaja ja teenelise nendega kiirendusvõistlustel läbikukkujaga.
Sõltumatu instituut BI on lubanud kõik materjalid avalikuks teha 23. detsembril sel aastal.
Nimelt leidis selle aasta suvel aset rühma noorte inimeste kogunemine Kagu-Eesti maalilise looduse rüpes. Praeguste andmete põhjal on alust uskuda, et tegemist oli mingisuguse ekstremistlike sektantide kommuuni asutamise katsega. Sellele viitavad pealtnägijate ja ellujäänute tunnistused, mida hoitakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (Hurda ja Eiseni kogud), samuti hilisem kuriteopaiga inspekteerimine. Umbes kümmekond sektanti elasid paari nädala jooksul äärmiselt askeetlikes tingimustes, olles pesemata-kasimata, tarbides mürgiseid metanüül-, etanüül- ja heksanüülühendeid, teostades võikaid riitusi ning hoides tervet rajooni nende saatuslike päevade jooksul hirmu all.
Nagu on kirjas ühe sellest võikast tragikoomikast osavõtja isiklikust päevikus, oli rühmituse kaugemaks eesmärgiks muutuda inimesest kõrgemal vaimsel tasemel olevaks üliolendiks, kes suudaks mõttes reisida universumi avarustes ja kuulata kosmilist harmooniat. Tsiteerigem: ,,Kallis päevik! Oleme nüüd juba kolmandat päeva siin kaunis Q**** alevis ja kohalikud inimesed paistavad väga sõbralikud ja toredad olevat. Kõik on nii tore ja me mängime palli, keksu ja kulli. Käime iga päev ujumas ja võtame päikest. Ja naeratame nüüd üksteisele palju sagedamini kui talvel linnas. Oo päevik, kas Sa tead, kui hästi mõjub kõigile see maaelu, siin on liblikad ja loodus ja kaugelt nägime lehma! Keegi siin ei nuta ega ütle halba sõna [...]" Nende kaunite soovide teostamiseks kasutas sekt aga sootuks karmimaid ja ehmatavaid võtteid. Nimelt, järgides oma pühakspeetavat kirjutist ,,Mõmmi aabits", toimus kesköistel riitustel ohjeldamatu suguelu, uimastavate ainete üledoseerimine ning - mis kõige jubedam - vereohvri toomine ühele suurele fall
osekujulisele puust ebajumalakujule. Viimase käigus kaotas elu mitu rühmituse liiget, kes pidid sellega saavutama kohese karmaülese seisundi. Nende moonutatud surnukehad leiti alles eelmisel nädalal ühe sektiga seotud isiku korteri läbiotsimisel. Ühte surnukeha hoiti lauajala all, et see ei kõiguks, teiste kahe alalõualuud olid esikus riidenagide eest.Reedel ilmunud raportis on mainitud, et praeguseks elusolevatest rühmituse liikmetest varjab üks ennast suure tõenäosusega kuskil Leedus, suurem jagu neist on aga tabatud või ,,põhimõtteliselt käes". Lisaks ohvritele enda seast hakkas sekt öö varjus röövima ka väikeseid lapsi ja koduloomi, samuti hoiti vangis kolme klassiekskursioonil keskkoolineidu. Viimastest üks on hetkel kõnevõimeline (kuid keeldub tunnistustest), teised viibivad jätkuvalt psühhiaatriahaigla intensiivraviosakonnas.
Hoolimata peaaegu pidevatest riitustest tundus ka sektantidele endile, et nende püüdlused jäävad kesiseks. Vaimsete üliolendite harmoonilise seisundi asemel pidid nad kannatama pohmelli, deliiriumit, tripperit ja erinevaid parasiite. Selles seisundis ütles nii mõnegi algselt intelligentse ja tulevikuga noore mõistus üles ning üks neist lõi endal transiseisundis (mis väljendus kuradite nägemises) kirvega käe maha. Hüsteeriahood vaheldusid morbiidsete letargiaseisunditega, paar osalist kaotasid praktiliselt kõik inimliku ning põgenesid laagrist neljakäpakil. Kõik Eesti jäägrikompaniid püüavad endiselt neid tabada, kuid arvatavasti on ühel neist, kunagi väga lootustandval medievistil, õnnestunud ujuda Ruhnule, kus igasugused tabamislootused on nullilähedased.
Sekti ,,suvepäevade" kulminatsiooniks pidi kujunema ühine elusast peast matmine, mille jaoks jõutigi kaevata kohalikule mäele sügav auk. Internatsionaalsete operatiivtöötajate ühise jõupingutuse viljana õnnestus see avantürism juba eos nurjata. Eelmainitud päevikust võime taas lugeda: ,,Me saame olema justnagu endiste aegade vägevad sõdalased, kes lahingus langenutena ühiselt maeti ja kes nüüd oma astraalkehades galaktikate vahel lendavad ja Päikeste teekonda valvavad. Ühishaud on meie lävepakuks uude, peenmateerilisse maailma. Oo päevik, kuidas ootan sedasinast tundi!"
Võime päeviku kirjutaja kohta öelda vaid niipalju et tegemist on prominentse India autode kollektsiooni omaja ja teenelise nendega kiirendusvõistlustel läbikukkujaga.
Sõltumatu instituut BI on lubanud kõik materjalid avalikuks teha 23. detsembril sel aastal.
1 arvamist :
Mulle meeldib Su blog!:D
(kinnituskood on wiagra)
Post a Comment