Nälg

Ei kusagil leia
Lohutust eest
Nad tulevad ikka
Tulest ja veest

Ka siis kui on tehtud
Kõik mõeldav mis saab
Ei ole täit kindlust
Nad tulevad taas

Nälg tõkkeid ei vaja
Ta alati jääb
Me kõikide ellu
End sisse ta säeb

Ta mooduse leiab
Et võrsuks ta töö
Me jaoks on ta olemas
päeval ja ööl

Ta võtab meilt leiva
Põllul lõikust ta peab
Või pruugib me nõrkust
Inimmeeltesse poeb