Aasta viimane päev on kokkuvõtete tegemiseks ning uute plaanide sättimiseks just paras aeg. Ehkki blogikirjutamises ma erilisi saavutusi näidata ei saa, on see-eest mitmeid teisi asju, mis 2012. aastast eredalt meelde jäävad.
Alustame muusikast. 2012. aastal esinesin erinevate muusikaliste koosseisude ridades üles seni rekordilised 32 korda. Tõsi, mitmel juhul astusin üles ühel ja samal sündmusel, aga eri ansamblitega, mistõttu olen lugenud neid kõiki eraldi. Statistika huvides märgin ära esinemisarvu ansamblite lõikes:
Valendik 11
Sirgutii 11
Langenu 4
Ulguränd 2
+
külalis- või asendusliikmena:
Derpt 2
Samm Samm 1
+
üks nimeta duoprojekt 1
Esinemispaikadest domineerib Tartu (üle poole juhtudest), ent sai käidud ka teistes väga huvitavates paikades (kordade arvu ei hakka siia lisama). Kokku:
Tartu
Tallinn
Valga
Põlva
Jõgeva
Voore (Jõgevamaa)
Valma (Viljandimaa
Puka (Valgamaa)
Moršin (Ukraina)
Ivano-Frankivsk (Ukraina)
Kuna juba jaanuari algus ootab uute esinemistega, siis võib arvata, et uus aasta saab olema vähemalt sama aktiivne selle koha pealt.
Muudest muusikaliselt tähelepanuväärsetest asjadest väärivad äramärkimist veel esmakordne päris-stuudio külastamine, seda siis 2 loo demode tegemiseks Valendikuga - õige varsti saavad tulemusi kõik huvilised kuulda - , samuti Tartu
black metal rühmituse Pergeruse moodustamine/moodustumine. Peagi panen üles selle kohta kõneleva voldiku materjalid, nii et ka sellest võivad kõik lugeda.
Teaduse poole pealt võib aasta samuti õnnestunuks lugeda. Trükis ilmusid kolm artiklit, mille kaastööliseks olin, terve rida kirjutisi on kirjutamisel või ootamas oma järge. Juhatasin väikesemahulisi arheoloogilisi kaevamisi ning valmis sai ka üks juba mitu aastat ootav mahukas kaevamisaruanne. Olin mitme uue muistise avastajaks või kaasavastajaks ning on kindel, et tehtud töö lubab edasisi saavutusi. Ettekanded (teadusmaailma kontsertid) viisid mind lausa ühel korral lausa Pihkvasse, selle kõrval muidugi telg Tartu-Tallinn ning Rõuge muinasmaja eksperimenti tutvustasin/tutvustasime lisaks Elvas, Rannus, Võnnus, Karksis, Võrus ja Räpinas (said vist kõik kohad ära mainitud). Teiste ettekannetega käisin veel paar korda Obinitsas. Siingi ootavad veel ees juba uued sihid.
Ahjaa, muidugi muinasmaja elu talve kõige külmemal nädalal oli samuti saavutus omaette.
Reisimise koha pealt oli 2012 tihedam kui eales varem. Esimene kaugem rännutee viis mind aprillis Lõuna-Rootsi Malmösse Margusele ja Maarjale külla. Viibisin seal kokku 10 päeva ning selle aja jooksul kolistasime mööda muuseume ja muid vaatamisväärsusi Malmös, Lundis, Trelleborgis, Lommas ja mujal. Korra põikasime ka Taanimaale Lejresse, kus tahtsime külastada sealset arheoloogiakeskust. Kuna see oli kinni, siis kolasime ringi ning avastasime endi jaoks terve karja eriaegseid muistiseid - pronksiaegseid hiidkääpaid ning viikingiaegse laevkalme ja ülikuelamu põhja. Väikese üliägeda arheoloogia/ajaloomuuseumi leidsime ka.
Teine sõit viis meid juulikuus Sirgutii ja Valendikuga Poola ja Ukrainasse kontsertitele. Ukrainas puutusime kokku slaavi hinge eripäradega ning proovisime ka huvi pärast kätt tänavamuusikutena. Oli väga huvitav, ehkki natuke väsitav reis.
Augusti alguses pakkisin seljakoti kokku ning sõitsin nädalaks Poola Masuuriasse ühel linnamäe väljakaevamistele. Seal oli koos rahvusvaheline seltskond - poolakad ja inglased ning esindatud olid ka Ungari ja Kanada. Eestlastest olin suurem osa ajast ainus, lõpus tulid veel kaks kolleegi, kes veel minust sinna maha jäid. See nädal oli kuldne - äge ja huvitav seltskond, põnevad leiud, maaliline loodus. Igatahes on mul seniajani soov kunagi veel Masuuria järvedemaad külastada. Ja mainimist väärivad kindlasti need kaks ööd Varssavis, mis ma nii edasi- kui tagasisõidul pidin järgmise bussi ootuses veetma. Tüüpilisele kõnnumaa avastajale omaselt lageda taeva all, kasutades olemasolevaid vahendeid ning pidevalt metsloomade ja vaenulike hõimude pärast valvel. > : )
Augusti lõppu mahtus veel üks Stockholmi kruiis, mille raames väisasime Maarja ja Margusega Stockholmi ajaloomuuseumit ja militaarmuuseumit. Viimases oli üsna adekvaatne väljapanek Eesti tänapäevasest kaitseväevarustusest, ehkki millegipärast 1950.-1960. aastate eskpositsioonis ;). Väärt kohad on mõlemad, soovitan.
Oktoobri alguses käisime arheoloogiarahvaga Pihkvas, kus pidasin ka ettekandekese. Meile näidati igasuguseid Pihkva vanema ajalooga seotud paiku, samuti sõidutati ringi Pihkvamaal - nt Võbutõs ja Borohnovos ning lisaks Irboskas. Süüa anti hästi, inimesed olid toredad ning kõik läks igati hästi.
Rääkida oleks 2012. aastast veel palju.Külastatud ja osaletud kaevamistest, külastatud kontsertitest ja pidudest, maal puhtaks tehtud laudast ja jõuludest pakaselises maatalus, suusamatkast ja paljust veel, mis juba teenimatult unustusse kipub jääma. Aga las ta selleks korraks jääb. Tuleb uus ja veel parem. Kindlasti.
