rumalrahutus

Unelendaja, sa tule
siis kui
taamal mäed ja orud
taevataustal joonistuvad

Laota tiivad, lausu sõnad
Tröösti too ja rahumeelt
Maandu minu kõrvale

Unelendaja, sa kingi
mullegi
paar tiibu
samasuguseid ja suuri

Vastu annan rinnakorvist
südame, mis must ja kõva
kivist tehtud tükikese

Ma ei suuda siia jääda
kauemaks
Ma tahan ära,
alatiseks minema

Selles ilmas pole
minu tarbeks
ühtki maailma
Siin on kole

Sellepärast lähen ära
Siis kui aeg on käes
Peagi
Varsti, ei, nüüd kohe

Tagasigi ma ei vaataks