Teisipäeval Kassitoomel vastlasõidul oli meil peaaegu et kõige tapvam sõiduriist üldse. Raudjalastega raske kelk, mudel "Vägivald 09". Peaaegu sellepärast, et ühed olevat mäele tulnud veoauto kapotikaanega. Aga neid meie ei näinud.
Muinaskildude nummerdamise esimene laine hakkab tasapisi ühele poole saama ja sellest on mul ainult hea meel, sest see üsna nüri töö sööb tunde ja päevi mu elust nagu mõni raske haigus.
Me oleksime nagu mingit laadi heitluses, sõjas, kus eelkõige peame silmitsi seisma iseendaga. Ja iseendale täägi kõhtu lööma, muidu pole endal elulootustki. Aga eks seniks, kuni ressursse, seniks käib lahing edasi, kuni võiduka kaotuseni.
Hommikul vara ma ülal...
Sest homme algab mitmepäevane rännak läbi metsade ja soode, üle mägede ja läbi jõgede, mitmel maal. Kunas viimaks taas kodutarre jõuan, et pilli linti võtta, ei oska küll nüüd praegu kuidagi öelda. Kui ma juhuslikult teelt ei kaldu ja teisde suunda ei tõtta, siis ehk pühapäeval.
Ahjaa, muideks, 13. märtsil olge siis kenasti Rockstar'sis, sest seal on oma palasid põhjaeestlastele tutvustamas LANGENU.
0 arvamist :
Post a Comment